Tööohutuseeskirjad

EHITUSOBJEKTIL          EE-1

TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ÜLDNÕUDED

Töökeskkonna alase korralduse aluseks on töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning töötervishoiu ja tööohutuse juhend.

Töökeskkonnaspetsialist korraldab töötajale pärast ametisse nimetamist või töölepingu sõlmimist sissejuhatava töökaitsealase juhendamise, mis fikseeritakse töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardil.

Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi valdkonna/struktuuriüksuse juht. 

Tööandja on kohustatud:

1. tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud tingimused vastavalt seadusele ja riiklikult kehtestatud normidele;
2. selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid;
3. täitma töökeskkonna järelevalveorganite ettekirjutusi ja korraldusi;
4. korraldama töötaja tööõnnetuse puhul kohese asjakohase juurdluse ning tagama kannatanule hüvituse maksmise vastavalt õigusaktidele;
5. kindlustama töövahendite ja seadmete korrasoleku.

Töötaja on kohustatud:

1. täitma ohutu töötamise juhendeid ning eeskirjadega temale või tema käsutuses olevatele töövahenditele ja töökohale ettenähtud nõudeid;
2. kandma ehitusplatsil kaitsekiivrit, kaitsejalanõusid ning ettevõtte tunnustega helkurvesti
3. tegema tööd, milles ta on välja õppinud;
4. hoidma oma töökoha korras ja puhtana;
5. täitma valdkonna/struktuuriüksuse juhi ja töökaitse järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi;
6. teatama ohtlikust olukorrast või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest, samuti tema enda tööst tingitud tervisehäirest valdkonna/struktuuriüksuse juhile ning töökeskkonnaspetsialistile.

Pärast töötaja ametisse nimetamist või töölepingu sõlmimist viib sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise töökohal läbi vastava struktuuriüksuse/valdkonna juht ja see fikseeritakse töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardil.

TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED

Tööandja on kohustatud:

1. tagama õigusaktidega kehtestatud tuleohutusnõuete täitmise;
2. määrama tuleohutuse eest vastutavad isikud;
3. töötama välja ja kehtestama ruumidele, territooriumile ja töökohtadele tuleohutuse juhendid;
4. kindlustama esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja nende korrasoleku;
5. kehtestama inimeste evakueerimise, vara päästmise jm. korra.

Töötaja on kohustatud:

1. täitma tööandja poolt kehtestatud tuleohutuse juhendeid;
2. suitsetama ja kasutama lahtist tuld ainult selleks ettenähtud kohas;
3. oskama kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid;
4. pärast tööpäeva lõppu lülitama vooluvõrgust välja kõik elektritarbijad; tulekahju tekkimisel võtma tarvitusele abinõud selle kustutamiseks esmaste tulekustutusvahenditega, teatades eelnevalt üldisele hädaabi telefonile 112.

1. Ehitusobjekti töökeel on eesti keel. Töönõupidamistel võib kokkuleppeliselt paralleelselt eesti keelega kasutada ka teisi keeli. Isik, kes kasutab teisi keeli peale eesti keele, peab veenduma, et temast on üheselt ja õigesti aru saadud.

2. Töid ehitusobjektil juhatab selleks määratud objektijuht. Objektijuht võtab vastu töömaale saabunud materjalid ja vahendid ning kirjutab alla saatedokumendid. Objektijuht  peab olema varustatud mobiilse sidevahendiga , mille kaudu ta on kättesaadav töövõtu projektijuhile ja  tellija esindajale.

3. Tööks vajalikud projekti joonised ja muu dokumentatsiooni võtab tellija esindajalt üle projektijuht ja/või objektijuht. Projektijuht ja/või objektijuht vastutab mittekehtivate dokumentide hävitamise ja projektdokumentatsiooni viimase versiooni töös oleku eest.

4. Küsimused, mis puudutavad ehitustehnoloogiat või ehitusjärjekorda lahendatakse koos tellija esindajaga, kui see ei ole paika pandud lepinguga ning selle lisadega.

5. Üldine tööaeg objektil on reeglina  8:00-17:00. Väljaspool tööaega on töömaal viibimine lubatud tingimusel, kui see kooskõlastatakse tellijaga ja objekti valvega. Valvele ja tellijale esitatavas nimekirjas täpsustab iga töövõtja oma konkreetsed tööaja piirid.

6. Töölistel on kohustuslik kanda oma tööandja eraldusmärkidega töörõivaid, kaitsekiivrit ning teisi kaitse- ja ohutusvahendeid vastavalt teostatavatele tööoperatsioonidele.

7. Tellija nõudmisel on kõik töövõtjad  kohustatud töövahetuse alguses teatama tellijale töömaal töötavate tööliste arvu, kus ja milliseid töid antud vahetuses tehakse.

8. Prahi ja materjalijäätmed koristab töövõtja vahetuse lõppedes ja viib selleks ettenähtud konteinerisse väljaspool hoonet. Töö lõppedes koristab töövõtja töökoha uue töövõtja jaoks.

9. Pakendite ja taara äraveo eest ehitusobjektilt vastutab iga töövõtja ise. Äravedu peab toimuma mitte harvemini kui üks kord nädalas.

10. Materjalid ladustatakse eelnevalt tellijaga ja objektijuhiga kokkulepitud tingimustel ja kohtadesse, võimaluse korral mitte rohkem kui nädala vajadus.

11. Valmis konstruktsioonide rikkumise korral kannab rikkunud töövõtja taastamistööde kulud.

12. Iga töötaja vastutab isiklikult tema käsutusse antud tööriistade ja materjali säilimise ja otstarbekohase kasutamise eest.

13. Kõik töötajad on kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel täitmast oma töökohustusi.

14. Kõik töötajad on kohustatud rakendama võimalikud abinõud normaalset töötamist       raskendavate või takistavate põhjuste ning tingimuste (nt. tööseisak, avarii) viivitamatuks    kõrvaldamiseks. Kui neid põhjusi ei ole võimalik oma jõududega kõrvaldada, tuleb sellest      viivitamatult teatada oma tööandjale või tellija esindajale.

15. Töömaale on paigaldatakse üldkasutatav WC, töömaa kontor asub soojakus või ehitatavas hoones. 

16. Töövõtjad on kohustatud koheselt paigaldama ohutuse kindlustamiseks vajalikud piirded/katted lahtistele avadele ja muudele ohtlikele konstruktsioonidele ja tähistama ohtlikud tsoonid vastavate hoiatussiltidega. 

17. Töömaa valvele tuleb töömaale saabudes ja lahkudes esitada tellija poolt väljastatud läbipääsuluba.

18. Töömaa valvel on õigus kontrollida töömaale saabuvaid, seal viibivaid vöi lahkuvaid isikuid ja kaasas olevaid asju varguste ärahoidmiseks.

19. Töömaal tekkivate probleemide puhul on nende esmane lahendaja konkreetse töövõtu esindaja, töömaa üldkoordineerimisega tegeleb objektijuht.

20. Töövõtja esindaja (tööde ohutu läbiviimise eest vastutav isik) on kohustatud jälgima ja kontrollima, et tema juhtimise all töötavad töölised oleksid läbinud nõuetekohased instrueerimised enne tööde alustamist, omaksid vastava töö tegemiseks vajalikke oskustunnistusi ja oleksid läbinud vastava töö tegemiseks nõutud arstliku kontrolli.

21. Töövõtja ja tellija (peatöövõtja) on sõlminud kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning vastutuse kohta (lepingu lisa). 

22. Töömaal on keelatud:

1. viibida asjatult kohtades, mis ei ole otseselt seotud töötajale antud tööülesande täitmisega;
2. suitsetamine töökohal. Vajaduse korral määratakse ja tähistatakse suitsetamiseks eraldi kohad;
3. alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja joobnud olekus töömaal viibimine;
4. autode sissesõit ja parkimine ilma tellija esindaja eriloata. Töömaa valvel on õigus kontrollida töömaalt väljuvate autode koormaid ja saatedokumente;
5. põhjuseta viibida võõrastel isikutel.

23. Käesolevate eeskirjade rikkumise eest võib tellija esindaja trahvida töövõtjat seaduses ettenähtud korras või nõuda eeskirju rikkunud töötaja eemaldamist töömaalt.

24. Käesoleva eeskirja osadeks on ka järgnevad lisad: 

1. elektriohutusnõuded;
2. tuleohutuse eeskirjad.

25. Käesolevad eeskirjad on koostatud eesti keeles, tutvustatud kõikidele töövõtjatele ja peavad olema välja pandud nähtavasse kohta objektil.

LISA TÖÖMAA SISEKORRA EESKIRJADELE

ELEKTRIOHUTUSNÕUDED EHITUSEL

1. Elektripersonal objekti ehituse ajal:

……………………………………

2. Kõik töövõtjad vastutavad oma töötajate elektriohutuse alase kvalifikatsiooni eest ning ehitusel nende poolt kasutatavate elektriseadmete vastavuse eest kehtivatele ekspluatatsiooni ja ohutuseeskirjadele.
3. Elektrilisi töövahendeid ja pikendusjuhtmeid võib ühendada töömaa elektrivõrku ainult kilpide vastavate pistikühenduste (3- ja 5 kontaktilised) kaudu. Kasutada võib ainult painduvaid vasksoontega kaableid. Elektriliste käsitööriistade ja kandelampide toiteks peab töövõtja kasutama rikkevoolu kaitselülitiga varustatud pikenduskaableid.
4. Korrusekilpidele ühendatavad el. võimsused (ühefaasilised üle 2 kW ja kolmefaasilised üle 5 kW) tuleb eelnevalt kooskõlastada objekti elektripersonaliga.
5. Ehitusmontaaž ja lammutustööd kaablitrasside läheduses võivad toimuda kaableid ekspluateeritava organisatsiooni  ja objekti elektripersonali teadmisel ning vajadusel nende järelvalve all.
6. Suurematest töödest teatada ette 2 päeva.

KEELATUD ON:

1. lülitada objekti elektrivõrku ekspluatatsiooni- ja ohutuseeskirjadele mitte vastavaid seadmeid (need kõrvaldatakse tööst);
2. tellija kaablite ja el. kilpide ümbertõstmine mitteelektripersonali poolt; 
3. sulavkaitsmete remont ja vahetus tellija el. kilpides;
4. maandusliinide ja kaablite lahtiühendamine;
5. plakatite ja kaablikaitsete eemaldamine;
6. lähemal kui 1m kaablist kangide, kirkade, suruõhuhaamrite, ketaslõikurite jms. kasutamine;
7. tõstukite, kärude jt. transpordivahenditega üle sõita el. kaablitest.

Juhul, kui töövõtja korduvalt rikub elektriohutusnõudeid, toimitakse järgnevalt:

1. kontrollitakse vastava tööohutuse eest vastutaja elektriohutusalast kvalifikatsiooni tõestavat dokumenti ning oma firma töötajatele teostatud elektriohutusalaste teadmiste kontrolli tulemusi;
2. eelnimetatud dokumentide puudumisel keelata alltöövõtjal elektriseadmete ühendamine objekti elektrivõrku;
3. edaspidised el. ohutusnõuete rikkumised trahvida.

Ilma firma eraldusmärkideta töötajatel on töömaal elektri tarbimine keelatud.

TULEOHUTUS EESKIRJAD 

Iga ehitusobjektil viibiv isik on kohustatud:

1. Järgima ehitusobjektil kehtestatud tuleohutusrežiimi;
2. Tundma kasutatavate materjalide tuleohtlikke omadusi, samuti tuleohutusnõudeid nendega töötamisel;
3. Vältima tegevust, mis võib põhjustada tulekahju või plahvatuse, teavitama tuleohtlikest olukordadest oma otseseid ülemusi, tellija esindajaid;
4. Kasutama plahvatus- ja tuleohtliku töö tegemisel ainult korras töövahendeid, aparaate, seadmestikku jne., täitma nende kasutamise juhendeid ja tellija esindaja juhiseid;
5. Tulekahju avastamisel viivitamatult teatama sellest telefonil 112 ning teistele töövõtjatele.
6. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muudel põhjustel, kui see takistab tuletõrjeautode sõitu, tuleb viivitamatult rajada läbipääs suletud lõiku või üles seada ümbersõiduvõimalust näitavad viidad;
7. Põlevaineid ja -materjalid peavad hoiukohtades paiknema vastavalt hoidmise ühtesobivusele;
8. Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada.
9. Tehnoloogilise ja muu seadmestiku kasutamine ja tehnohooldus peavad tuleohutuse tagamise seisukohalt vastama seadme tehnilise dokumentatsiooni, tehnoloogiliste juhiste ja teiste normdokumentide nõuetele;
10. Põlevvedelikku peab hoidma ainult tihedalt suletud taaras ja selleks ettenähtud kohas. Põlevvedelikke tohib villida, segada ja vedeldada väljas või selleks määratud ruumis.
11. Elektriseadmeid tuleb kasutada vastavalt nende kasutuseeskirjadele;
12. Töö lõpetamisel tuleb ruumi elektriseadeldised vooluvõrgust välja lülitada, välja arvatud tehnoloogianõuete või objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötavad elektriseadmed.

Ehitusobjektil ei tohi:

1. Ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat;
2. Teha tule- ja plahvatusohtlikku tööd väljaspool spetsiaalselt selleks otstarbeks seadistatud kohta;
3. Remontida põlevvedelikuga täidetud torustikku ja seadmeid;
4. Valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku; 
5. Tankida mootorsõidukit;
6. Kasutada lahtist tuld, põletada kulu, jäätmeid või prahti;
7. Tõkestada evakuatsiooniteid esemete, mööbli ega muu sisustusega;
8. Jäigalt sulgeda evakuatsioonipääse ja kasutada nendel raskesti avatavaid sulgureid;
9. Jätta töötavat tehnoloogilist või muud seadet ja mehhanismi järelevalveta, kasutada rikkis tule-ja avariikaitsesüsteemiga või muude riketega seadmestikku; 
10. Töö gaasilõikajaga või abrasiivlõikajal käiaga viimistletud ruumides ja klaaspindade läheduses;
11. Kasutada defektidega elektriseadet, -kaablit ja juhet;
12. Kasutada kalibreerimata või elektrijuhtmestiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga kaitset;
13. Kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusriista;
14. Avada põlevaine ja -materjali pakendit ning villida või pakendada põlevainet ja materjali nende hoiuruumis;
15. Tõkestadajuurdepääsu tuletõrje-ja päästevahenditele.

Tegutsemine tulekahju korral 

Tulekahju avastanud isik on kohustatud:

1. Viivitamatult teatama telefonil 112, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb, ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoni numbri;
2. Hoiatama ohtu sattunud inimesi;
3. Võimaluse korral asuma tuld kustutama;
4. Tõkestama tule levikut (sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni).

Tulekustutus- ja päästemeeskonna saabumisel tuleb selle juhile teatada:

1. Tulekahju tekkekoht ja ulatus; 
2. Võimalik oht inimestele;
3. Muud tulekahjuga kaasneda võivad ohud (plahvatused, mürkkemikaalid jms).

JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE EHITUSOBJEKTIL

Ehitusjäätmete hulka kuuluvad ehitamise käigus tekkivad puidu, metalli, paberi, kivimaterjalide jm. jäätmed, lammutusjäägid, väljaveetav pinnas (välja arvatud kasvupinnas, mida tuleb taaskasutada haljastuseks), ohtlikud jäätmed.

Ehitamise käigus tuleb leida võimalusi jäätmete taaskasutamiseks, näit.  pinnas ja ohtlikke aineid mittesisaldav lammutusjääk kasutada otse täiteks või muuta taaskasutatavaks nt purustamise või sõelumisega (teenus).

Tallinna Jäätmehoolduseeskirja kohaselt peab ehitusprojekti koosseisus olema jäätmekava, kus näidatakse ära ehitusjäätmete hinnanguline koostis ja kogus ning jäätmete edasine suunamine. Jäätmekava koostatakse, kui ehitamise käigus tekib üle 100 m3 jäätmeid.

Ehitise vastuvõtmiseks või lammutustööde lõpetamiseks esitatavatele dokumentidele tuleb lisada Transpordi- ja Keskkonnaametis vormistatud jäätmeõiend.

Peatöövõtja (vastutab objektijuht) organiseerimisel paigutatakse objektile märgistatud konteinerid ja korraldatakse nende äravedu. 

Töökoha koristamine  on kõigi alltöövõtjate kohustus, kui ei ole kirjalikult teisiti kokku lepitud.

Edasiseks käitlemiseks tuleb jäätmed üle anda jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele.

Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda saatekirjaga, saatekirja üks eksemplar säilitatakse objekti lõpuni.

Jäätmekäitluse toimivust hinnatakse objekti nädalakontrollide ja siseauditite käigus.

Ülevaade jäätmekäitlusest antakse objekti lõpetamiskoosolekul.

Ladustamisel paigutatakse eraldi konteineritesse ohtlikud ja tavajäätmed. 

Ohtlikud jäätmed omakorda kogutakse liikide kaupa. Levinumad neist:

• asbesti sisaldavad jäätmed

–     värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh. nende taara

• naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, asfalt, õlid ja õlised veed, tahked õlised jäätmed, õlifiltrid jne.)

–     saastunud pinnas (pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide)

Tavajäätmeist käesoleval ajal on ette nähtud eraldi sorteerida 

(Tallinna jäätmehoolduseeskirja näitel)

• puit
• kiletamata paber ja papp
• metall (eraldi must ja värviline metall)
• mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne) 
• raudbetoon- ja betoondetailid
• tõrva mittesisaldav asfalt

Juhul, kui loetletud eriliigilisi jäätmeid tekib olulises koguses, tellitakse objektil sorteerimiseks jäätmekäitlusettevõttelt eraldi konteinerid.

Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohal puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

Ehitusseaduse ja selle rakendusaktide kohaselt ka ehitise lammutamiseks on vajalik projekt, mis tuleb esitada kohalikule omavalitsusele tegutsemis(ehitus)loa saamiseks.

Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ja selle muutmise seadusele ühisveevärgist omavolilise veevõtu või ühiskanalisatsiooni omavolilise heit-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise  või ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni normatiivi ületavates kogustes juhtimise eest karistatakse  rahatrahviga . 

Objekti jäätmekäitlusdokumendid säilitatakse vastava projektdokumentatsiooni juures ja hiljem arhiveeritakse ehitusdokumentidele arhiveerimise nõuete kohaselt.

HÄDAOLUKORD JA KÄITUMINE

1. Eesmärk

Juhendi eesmärgiks on teadvustada hädaolukordade olemus, tekkimise võimalused ning tegutsemiskord nende puhul võimalike negatiivsete keskkonna- ja töökeskkonna mõjude vältimiseks või leevendamiseks ning käitumist tööõnnetuste korral.

2. Kasutusvaldkond ja vastutajad

Õnnetusjuhtumi all mõistetakse soovimatut sündmust, mille tagajärjeks on surm, põdurus, vigastus, (vara-) kahjustus või muu kahju.

Loodusõnnetuse all mõistetakse loodusjõudude tegevusest põhjustatud hävingulise toimega sündmusi, sh äkilise hävingulise toimega sündmusi, mis seavad ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna.

Üldvastutus tekkinud hädaolukorra lahendamise eest lasub ettevõtte juhatuse esimees/tegevjuht. Ehitusobjektil tekkinud hädaolukorra lahendamise eest vastutab objektijuht.

Kõik ettevõtte töötajad on kohustatud omandama teadmisi hädaolukordade võimalike tekkepõhjuste kohta ning neil peab olema arusaadav teave nende vältimiseks ja tegutsemiseks hädaolukordades.

3. Tegevused

Antud peatükis käsitletakse tegutsemisreeglistikku lokaalse (ehitusplats, ehitusobjekt, kontor) iseloomuga hädaolukordade tekkimisvõimaluste korral.

Hädaolukordade tekkimise võimalused võivad olla

• tulekahju (tehnoloogia rikkumisest, elektririkkest, tööohutuse nõuete mittetäitmisest);
• plahvatus (tehnoloogia rikkumisest, valest materjali ladustamisest, tööohutuse nõuete mittetäitmisest);
• varing (tehnoloogia rikkumisest, valest materjali ladustamisest, valest mehhanismide kasutamisest, tööohutuse nõuete mittetäitmisest);
• veekahju (veeavariid, üleujutused, sadeveed);
• vargus, vandalism;
• tööõnnetus.

Hädaolukordade menetlust tuleb vaadata kahest aspektist

1. hädaolukordi ennetav tegevus;
2. tegutsemine hädaolukordade puhul.

Hädaolukordade ennetamiseks on kõik töötajad kohustatud järgima Töötervishoiu ja tööohutuse seadust, VV määrust Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, ettevõtte töösisekorraeeskirju, ehitusobjekti töösisekorraeeskirju, tule- ja elektriohutus eeskirju ning täitma nendest tulenevaid nõudmisi.

Töömaal ja büroos peavad olema nähtaval kohal tulekustutid ja kättesaadavad esmaabivahendid (töömaa kontor). Tööpaikades peavad olema nähtaval kohal keelavad ja hoiatavad sildid, suunaviidad.

Hädaolukordade ennetamiseks ja operatiivseks tegutsemiseks nende puhul on vajalikud järgmised tegevused:

1. Hädaolukordade teket põhjustada võivate võimalike ohtude ja mõjude teadvustamine ja nende elimineerimine;
2. Hädaolukordade võimalike tekkepõhjuste ja nende vältimise teede ja võimaluste selgitamine;
3. Sisemise infosüsteemi korraldamine hädaolukordades tegutsemiseks.

Isik, kes on avastanud hädaolukorra, peab sellest viivitamatult teatama päästeteenistusele telefonil 112. samuti tuleb võimalikult kiiresti informeerida kõiki õnnetuspiirkonnas viibivaid isikuid ning oma otsest ülemust või juhtkonda ja töökeskkonna spetsialisti.

Hädaabi numbrile 112 helistades tuleb:

• rääkida, mis on juhtunud;
• edastada võimalikult täpselt õnnetuspaiga asukoht;
• vastata täpselt esitatud küsimustele;
• kuulata päästetöötaja soovitusi edasiseks tegutsemiseks ning toimida sellele vastavalt.

Juhul kui töötaja suutis oma jõul likvideerida ohuallika, peab ta juhtumist informeerima oma otsest ülemust.

Kõik esinenud hädaolukorrad tuleb käsitleda vastavalt korrigeeriva ja ennetava tegevuse protseduurile ning registreerida avariiraportiga.

Erinevate tööde teostamisel ette tulevate tööõnnetuste korral juhindutakse Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

Tabel 1  Hädaolukordadest informeerimine

Tegutsemine hädaolukordades peab olema kiire ning operatiivne, lähtuma kätteõpitud teabest. Tegutsemise juures on esmaoluline lähtuda päästeteenistuse korraldustest, tegutsemisskeemist, täita infovahetuse ülesandeid ning täita täpselt oma kohustusi ning ülesandeid kaastöötajate ja väliskeskkonna suhtes.

Hädaolukord tuleb fikseerida juhtumi põhiselt avariiraportis (VT-19), mille täidab juhtumi avastanud töötaja.

TÖÖOHUTUS JA KESKKONNAOHUTUS

Ohtlikuks tööks loetakse töö:
1) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht;
2) ohtlike kemikaalidega või ehituskeemia toodetega (sealhulgas: värvide-, lakkide-, liimide-, lahustite-,  õlide-, polüuretaanvahtude-, segude-, jne) või töö, mille puhul töötajate tervist ohustavad keskkondlikud keemilised või bioloogilised ohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli;
3) millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures riski suurendavad eriti kasutatavad töömeetodid või keskkond, milles ehitusplats või töötamiskoht asub; 4) kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses;
5) osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmel;
6) millega kaasneb uppumisoht;
7) kaevus, tunnelis jt maa-alused tööd;
8) õhuvarustussüsteemi kasutamisega;
9) kessoonis;
10) lõhkeaine kasutamisega;
11) mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise ja demonteerimisega;
12) ioniseeriva kiirgusega keskkonnas.